Aruvälja piirkonna kohalike omavalitsuste lugu algab 1866. aastal kui loodi Ahaste ja Wõlla vallad.
Ahaste vald koosnes kahest eraldiseisvast piirkonnast, millest üks piirkond kuulub tänasel päeval Koonga valda ja teine piirkond Audru valda. Valda kuulusid praeguse Koonga valla küladest Nedrema, Irta ja Jänistvere ning Rindali ja Ellamaa asunduskohad. Lisaks sellele asus valla kaks mõisa: Rindali karjamõis, mis kuulus Koonga mõisa alluvusesse ning mõisa asupaik on kantud Kultuurimälestiste Riiklikku Registrisse 1970. aastatel, ja Ahaste karjamõis, mille olemasolu on küll vanadel ajalookroonikatel tõedatav kuid täpse asukoha tuvastamine ei ole enam võimalik. Ahaste valla keskus asus Nõõri talus Nedrema järve vahetus läheduses. Vald sai nime kahe valla elupiirkonna vahele rajatud kitsa tee järgi, mis viis kahe raba vahelt läbi. Ahaste valla ajalugu lõpeb 1899. aastal kui valdade ühendamise käigus vald poolitatakse. Suurem osa valla territooriumist, mis oli enamuses mets, liideti Veltsa valla juurde. Väikene osa, kus olid peamiselt inimeste elupaigad ja põllud, liideti Wõlla ja Koonga valla külge. Selle tulemusel hakkas jooksma kunagise Koonga ja Wõlla valla piir mööda vana maanteed kahe kõrtsi vahelt.
1901. aastast pärinevas kohtukirjas on öeldud, et endise Ahaste valla elanik Nõõri Juhan soovib oma Kodasma karjamõisa juurde jääva põllumaa tuua Koonga vallakohtu alluvusesse Wõlla vallast. Luba piiri muutmiseks ei antud.
Wõlla valla haldusüksuste hulka kuulusid 1866. aastal 10 küla ja viis mõisa: Eassalu küla, Kihlepa küla ja mõis, Kodasmaa karjamõis Wõlla mõisa alluvuses, Kärbu küla, Kõrnase küla, Põldeotsa küla, Soeva küla, Soomra küla, Tuuraste küla, Uruste kirikumõis, Vanaküla küla, Wõlla küla ja Wõlla mõis, Audru kirikumõis. Wõlla valla ajalugu lõppes 1938. aasta 7. oktoobril kui vald liideti Audru vallaga. Tänasel päeval on säilinud kohanimedena kõik külad välja arvatud Kõrnase ja Vanaküla külad, mis on liidetud peamiselt elanike puudumise või vähesuse tõttu teiste küladega. Vanaküla kuulub osaliselt Kihlepa ja Eassalu küla tänapäevastele maadele.
Ahaste vald koosnes kahest eraldiseisvast piirkonnast, millest üks piirkond kuulub tänasel päeval Koonga valda ja teine piirkond Audru valda. Valda kuulusid praeguse Koonga valla küladest Nedrema, Irta ja Jänistvere ning Rindali ja Ellamaa asunduskohad. Lisaks sellele asus valla kaks mõisa: Rindali karjamõis, mis kuulus Koonga mõisa alluvusesse ning mõisa asupaik on kantud Kultuurimälestiste Riiklikku Registrisse 1970. aastatel, ja Ahaste karjamõis, mille olemasolu on küll vanadel ajalookroonikatel tõedatav kuid täpse asukoha tuvastamine ei ole enam võimalik. Ahaste valla keskus asus Nõõri talus Nedrema järve vahetus läheduses. Vald sai nime kahe valla elupiirkonna vahele rajatud kitsa tee järgi, mis viis kahe raba vahelt läbi. Ahaste valla ajalugu lõpeb 1899. aastal kui valdade ühendamise käigus vald poolitatakse. Suurem osa valla territooriumist, mis oli enamuses mets, liideti Veltsa valla juurde. Väikene osa, kus olid peamiselt inimeste elupaigad ja põllud, liideti Wõlla ja Koonga valla külge. Selle tulemusel hakkas jooksma kunagise Koonga ja Wõlla valla piir mööda vana maanteed kahe kõrtsi vahelt.
1901. aastast pärinevas kohtukirjas on öeldud, et endise Ahaste valla elanik Nõõri Juhan soovib oma Kodasma karjamõisa juurde jääva põllumaa tuua Koonga vallakohtu alluvusesse Wõlla vallast. Luba piiri muutmiseks ei antud.
Wõlla valla haldusüksuste hulka kuulusid 1866. aastal 10 küla ja viis mõisa: Eassalu küla, Kihlepa küla ja mõis, Kodasmaa karjamõis Wõlla mõisa alluvuses, Kärbu küla, Kõrnase küla, Põldeotsa küla, Soeva küla, Soomra küla, Tuuraste küla, Uruste kirikumõis, Vanaküla küla, Wõlla küla ja Wõlla mõis, Audru kirikumõis. Wõlla valla ajalugu lõppes 1938. aasta 7. oktoobril kui vald liideti Audru vallaga. Tänasel päeval on säilinud kohanimedena kõik külad välja arvatud Kõrnase ja Vanaküla külad, mis on liidetud peamiselt elanike puudumise või vähesuse tõttu teiste küladega. Vanaküla kuulub osaliselt Kihlepa ja Eassalu küla tänapäevastele maadele.