All järgnev tekst pole veel keeleliselt kontrollitud.
1442 aastal on esmakordselt mainitud Sodowat, kui Liivimaad väisanud orduvisitaatorid (teel Pärnust Lihulasse)seal peatuse tegid. Võlla mõis (saksak. Wölla ehk Sodowa) 1561-1562 Poola valitsuse ajal kuulus Võlla mõis tervele reale poolakaile: Lankovsky, Parnovsky, Christoph Grabovsky 1569.a. sai Bartolomäus Zisca mõisa eluajaks enese kätte. 1606.a. loovutas kuningas Sigmund III mõisa Melchior Spenkhausenile, kes mõisa
1613.a. Otto v. Dünerile 300 taalri eest panti, viimasele kinnitas mõisa Gustav Adolfile 14.juulil 1621.a. kuni raha tagasimaksmiseni, mille eest oli mõis panditud.
1627.a.läks Võlla koos paljude teiste mõisatega, Pärnu krahvkonna nime alla krahv Franz Bernhard v. Thurn ja Valsassina kätte, kelle lesk Magdaleena sünd. V. Hardeck, lubas oma õuemeistrile Johann Liphartile(14.05 1652 -22.11.1691) 1632.a. mõisa 300 taalrise pandisumma eest kasutada 8 aastat.
Tõenäoliselt oli mõis täielikult hävinud, sest Liphartid ehitasid täiesti uued hooned. 1641.a. loobus v.Thurne igasugustest õigustest Võlla mõisa suhtes Liphartite kasuks. 1649.a.kinnitas kun. Kristiina Johann Lipharti Võlla mõisa omanikuks. Nii sündis Liphartite nn Võlla haru ja viimasest hiljem nn Raadi haru. Suguvõsa rajaja Johan Liphart oli õppinud Rostockis, tema pojad Johan (II) ja Friedrich Giesseni ülikoolis. Johan(II) oli mõnda aega Pärnu maakohtu assessoriksja siis pidas ligi 20 aastat Võlla mõisa.
1682.a. Võlla mõis redutseeriti ja kogu edaspidiseks ajaks on jäänud võlla kroonumõisaks. J.Liphart jäi rentnikuks 1691.a.peale venna surma võttis mõisa juhtimise üle Friedrich Liphart.
1723.a.peale Friedrichi surma jättis ta Võlla mõisa lese ja noorema poja, hilisema Pärnu sillakohtu adjunkt i Magnus Johan Liparti (169..-1733) pidada. Liphartite suguvõsa oli 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni rikkaim ja tuntuim Baltimaades. Kokku figureerib ajaloos mõisaomanikena seitse põlvkonda Lipharteid, kelle käest on läbi käinud 16 mõisat. Liphartite valdustes elas 19. sajandi esimesel poolel kokku umbes 15 000 talupoega.
Liphartite valduste uhkuseks oli Vastseliina ja eriti Raadi mõis, mille kunstikogu kasvas kunstimetseeni
1442 aastal on esmakordselt mainitud Sodowat, kui Liivimaad väisanud orduvisitaatorid (teel Pärnust Lihulasse)seal peatuse tegid. Võlla mõis (saksak. Wölla ehk Sodowa) 1561-1562 Poola valitsuse ajal kuulus Võlla mõis tervele reale poolakaile: Lankovsky, Parnovsky, Christoph Grabovsky 1569.a. sai Bartolomäus Zisca mõisa eluajaks enese kätte. 1606.a. loovutas kuningas Sigmund III mõisa Melchior Spenkhausenile, kes mõisa
1613.a. Otto v. Dünerile 300 taalri eest panti, viimasele kinnitas mõisa Gustav Adolfile 14.juulil 1621.a. kuni raha tagasimaksmiseni, mille eest oli mõis panditud.
1627.a.läks Võlla koos paljude teiste mõisatega, Pärnu krahvkonna nime alla krahv Franz Bernhard v. Thurn ja Valsassina kätte, kelle lesk Magdaleena sünd. V. Hardeck, lubas oma õuemeistrile Johann Liphartile(14.05 1652 -22.11.1691) 1632.a. mõisa 300 taalrise pandisumma eest kasutada 8 aastat.
Tõenäoliselt oli mõis täielikult hävinud, sest Liphartid ehitasid täiesti uued hooned. 1641.a. loobus v.Thurne igasugustest õigustest Võlla mõisa suhtes Liphartite kasuks. 1649.a.kinnitas kun. Kristiina Johann Lipharti Võlla mõisa omanikuks. Nii sündis Liphartite nn Võlla haru ja viimasest hiljem nn Raadi haru. Suguvõsa rajaja Johan Liphart oli õppinud Rostockis, tema pojad Johan (II) ja Friedrich Giesseni ülikoolis. Johan(II) oli mõnda aega Pärnu maakohtu assessoriksja siis pidas ligi 20 aastat Võlla mõisa.
1682.a. Võlla mõis redutseeriti ja kogu edaspidiseks ajaks on jäänud võlla kroonumõisaks. J.Liphart jäi rentnikuks 1691.a.peale venna surma võttis mõisa juhtimise üle Friedrich Liphart.
1723.a.peale Friedrichi surma jättis ta Võlla mõisa lese ja noorema poja, hilisema Pärnu sillakohtu adjunkt i Magnus Johan Liparti (169..-1733) pidada. Liphartite suguvõsa oli 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni rikkaim ja tuntuim Baltimaades. Kokku figureerib ajaloos mõisaomanikena seitse põlvkonda Lipharteid, kelle käest on läbi käinud 16 mõisat. Liphartite valdustes elas 19. sajandi esimesel poolel kokku umbes 15 000 talupoega.
Liphartite valduste uhkuseks oli Vastseliina ja eriti Raadi mõis, mille kunstikogu kasvas kunstimetseeni
1858-1861.a .M.Straberg rentis Võlla mõisa ja võttis kroonumõisa peavalitsejaks Adam Petersoni , kes tuli Viljandimaalt Holstrest.
1861 - 1890. a. puudub info mõisnike ja peavalitsejate kohta.
1890- 1910. a. oli mõisas valitsejaks Kalle von Põikpeaviiul( hüüdnimi). Päris nimest on teada ainult eesnimi - Rudolfius. Mõisniku naine oli pärit Eassalust. Põikpeaviiul kogus viiuleid ja muid muusika instrumente, tema kogutud ja puruks visatud pille põletati 14 aastal jaanilõkkes. Lõhkiseid viiuleid oli mõisakeldris üle 60.
1910 - 1921.a. oli valitsejaks August-Johannes Johanson, kes saadeti mõisast välja ja maa jaotati I maailmasõjast osavõtnute vahel.
1861 - 1890. a. puudub info mõisnike ja peavalitsejate kohta.
1890- 1910. a. oli mõisas valitsejaks Kalle von Põikpeaviiul( hüüdnimi). Päris nimest on teada ainult eesnimi - Rudolfius. Mõisniku naine oli pärit Eassalust. Põikpeaviiul kogus viiuleid ja muid muusika instrumente, tema kogutud ja puruks visatud pille põletati 14 aastal jaanilõkkes. Lõhkiseid viiuleid oli mõisakeldris üle 60.
1910 - 1921.a. oli valitsejaks August-Johannes Johanson, kes saadeti mõisast välja ja maa jaotati I maailmasõjast osavõtnute vahel.