Sündis 7. juulil 1883. aastal ja suri 7. juulil 1963. aastal. Aliide Jagor oli aidamehe tütar. Sündis Audru mõisas. (Jagor, 1920)
Lõpetas Audru Kihelkonnakooli. Õppis edasi eraviisiliselt ja andis eksternina Pärnu gümnaasiumis nelja klassi eksami. Praktiseeris õpetajana Audru Kihelkonnakoolis ja omandas siis õpetaja kutse. (Jagor, 1920)
Joonis 8. Aliide Jagor 1945. aastal. Kristjan Saarsoo erakogu
Ta töötas Paides, Tallinnas ja Tartus. Oli Audru valla Põhara algkooli juhataja 1906. aastast kuni 1925. aastani, mil liideti Soeva algkool ja Põhara algkool Wõlla Kõrgemaks Algkooliks. Jätkas seejärel õpetajana Wõlla koolis kuni põlenguni. (Jagor, 1920)
Võttis osa ka seltside tegevusest. Jäi truuks armastusele kuulsa kunstiku vastu. Oli tõeline preili ja vallaline elu lõpuni. Tal oli eluajal kokku 179 toatüdrukut. Aliide Jagori jaoks oli suurim saavutus see, kui tema toatüdruk aasta jooksul ei vahetunud. Selliseid juhuseid oli kolmel korral: 1915 -1917, kui toatüdrukuks oli Elisapet Uusi (sünd. Roodus); 1936 – 1945 oli toatüdruk Marie Ojasalu; ... – 1910 oli toatüdrukuks Marie Killing (sünd. Jaago). Kõige vähem oli toatüdruk ametis kolm päeva. (Jagor, 1920) (Mõisahoidja päevik 1926)
Ta oli võimeline jätma ära kõik tunnid, kui tahvlile kirjutades ei tulnud mõni täht selline nagu ta soovis. Teenijatüdrukud loobusid tööst tihti tänu sellele, et ütlesid midagi, mis Aliidele ei meeldinud või tüdinesid vihikupakkide vedamisest. Üks väheseid fotosid Wõlla mõisa peahoone sisemusest on tehtud Aliide Jagori toast (vaata joonis 9). (Mõisahoidja päevik 1926)
Lõpetas Audru Kihelkonnakooli. Õppis edasi eraviisiliselt ja andis eksternina Pärnu gümnaasiumis nelja klassi eksami. Praktiseeris õpetajana Audru Kihelkonnakoolis ja omandas siis õpetaja kutse. (Jagor, 1920)
Joonis 8. Aliide Jagor 1945. aastal. Kristjan Saarsoo erakogu
Ta töötas Paides, Tallinnas ja Tartus. Oli Audru valla Põhara algkooli juhataja 1906. aastast kuni 1925. aastani, mil liideti Soeva algkool ja Põhara algkool Wõlla Kõrgemaks Algkooliks. Jätkas seejärel õpetajana Wõlla koolis kuni põlenguni. (Jagor, 1920)
Võttis osa ka seltside tegevusest. Jäi truuks armastusele kuulsa kunstiku vastu. Oli tõeline preili ja vallaline elu lõpuni. Tal oli eluajal kokku 179 toatüdrukut. Aliide Jagori jaoks oli suurim saavutus see, kui tema toatüdruk aasta jooksul ei vahetunud. Selliseid juhuseid oli kolmel korral: 1915 -1917, kui toatüdrukuks oli Elisapet Uusi (sünd. Roodus); 1936 – 1945 oli toatüdruk Marie Ojasalu; ... – 1910 oli toatüdrukuks Marie Killing (sünd. Jaago). Kõige vähem oli toatüdruk ametis kolm päeva. (Jagor, 1920) (Mõisahoidja päevik 1926)
Ta oli võimeline jätma ära kõik tunnid, kui tahvlile kirjutades ei tulnud mõni täht selline nagu ta soovis. Teenijatüdrukud loobusid tööst tihti tänu sellele, et ütlesid midagi, mis Aliidele ei meeldinud või tüdinesid vihikupakkide vedamisest. Üks väheseid fotosid Wõlla mõisa peahoone sisemusest on tehtud Aliide Jagori toast (vaata joonis 9). (Mõisahoidja päevik 1926)