Järgnevalt tutvustan teile Wõlla mõisakooli.
Wõlla mõisamajja sooviti ühiskondliku hoone rajamist kohe pärast mõisade likvideerimist. Hoonesse plaaniti alguses rajada seltsimaja, mille asutamise koosolek toimus 3. märtsil 1923. aastal mõisa saalis. Koosolekut juhatas Aliide Jagor. Seltsimaja rajamine aga nurjus elanike vastuseisul.
1925. aasta jaanuaris alustati mõisas suuremahuliste ehitustöödega kooli tarbeks. Kool alustas tööd sama aasta detsembri lõpupäevil. Koolis asusid esimeste õpetajatena tööle vennad Georg ja Lawrenty Raudsepp. Lawrenty oli Kalli kiriku preester. Lisaks neile kahele töötas Wõlla Kõrgemas Algkoolis õpetajana veel neiu Kirch Pärnu linnast. Esimesed kooli töötajad vabastati ootamatult ametist 1926. aasta jaanuaris. Kool renditi välja Mihkel Baugusele. Teise kooliõpetajana asus tööle Aliide Jagor.
Kool töötas kuni 1933. aasta 25. juunini, mil kool langes kuritahtliku süütamise ohvriks ja maani maha põles. Tolleaegse Pärnu Postimehe andmetel oli tuli nii suur, et sindlikatuse jupid lendasid 1,3 kilomeetri kaugusele endisele mõisa kapsapõllule. Aleksander Leppiku meenutuste järgi olid selle hetkel kui nad oma kodutalust väljusid tuletukid üle katuse lennanud.
Wõlla mõisamajja sooviti ühiskondliku hoone rajamist kohe pärast mõisade likvideerimist. Hoonesse plaaniti alguses rajada seltsimaja, mille asutamise koosolek toimus 3. märtsil 1923. aastal mõisa saalis. Koosolekut juhatas Aliide Jagor. Seltsimaja rajamine aga nurjus elanike vastuseisul.
1925. aasta jaanuaris alustati mõisas suuremahuliste ehitustöödega kooli tarbeks. Kool alustas tööd sama aasta detsembri lõpupäevil. Koolis asusid esimeste õpetajatena tööle vennad Georg ja Lawrenty Raudsepp. Lawrenty oli Kalli kiriku preester. Lisaks neile kahele töötas Wõlla Kõrgemas Algkoolis õpetajana veel neiu Kirch Pärnu linnast. Esimesed kooli töötajad vabastati ootamatult ametist 1926. aasta jaanuaris. Kool renditi välja Mihkel Baugusele. Teise kooliõpetajana asus tööle Aliide Jagor.
Kool töötas kuni 1933. aasta 25. juunini, mil kool langes kuritahtliku süütamise ohvriks ja maani maha põles. Tolleaegse Pärnu Postimehe andmetel oli tuli nii suur, et sindlikatuse jupid lendasid 1,3 kilomeetri kaugusele endisele mõisa kapsapõllule. Aleksander Leppiku meenutuste järgi olid selle hetkel kui nad oma kodutalust väljusid tuletukid üle katuse lennanud.